Pane blogija enda kasuks tööle

Moemaailmas on blogijate kasutamine väga sage praktika. Eestis tegutsevatest luksusmoe­brändidest kasutavad koostööd blogijatega Balenciaga, Marc Jacobs, Alexander Wang ja Burberry, kiirmoekettidest on sellega silma paistnud H&M, Mango ja Zara, kirjutab 21. novembri Äripäev turunduse rubriigis.

2012. aasta lõpus tegevust alustanud luksusmoebrändi Uschanka loojad on oma napi kahe tegevusaasta jooksul arendanud välja mitmekülgse turundusstrateegia. Kõrgel kohal on turunduskanalina sotsiaalmeedia, järgnevad e-kiri, üritused, messid ja blogijad.

Kuigi senise tegevuse jooksul on kujunenud lojaalsete klientide ring ka Eestis, on tegevus suunatud põhiliselt ekspordile, peamised turud on Hispaania, Soome ja Venemaa. Viimasel ajal on huvi hakatud tundma ka Kuveidist, kus naistele meeldivad mustrid ja värvid ning otsitakse rõivaid, mida omavahelistel koosviibimistel kanda.

Lehekülg ei tohi olla reklaamihõnguline. Professionaalsel brändi kujundamisel täidavad brändi leheküljed olulist rolli. Eesti kapitalil põhinev toiduainekontsern Maag Grupp on Rannamõisa linnuliha kaubamärgi arendamisel ja turundamisel sarnaselt Uschankaga võtnud ette koostöö blogijatega, kuigi ajend selleks oli mõnevõrra teistsugune.

Linnuliha.ee on viis aastat tagasi loodud brändipõhine lehekülg, mida on professionaalselt arendatud ja täiendatud koostöös blogijate ja peakokkadega. Kodukokk Ragne Värk on näiteks üks esimestest blogijatest, kellega Rannamõisa lehe arendamisel koostööd tegema hakkas, kuna ta on toidumaailmas hästi vastu võetud ja oskab infot hästi esitleda. Värk on veebitoimetajana ka ettevõtte palgal.

Kvaliteet oluline. Maag Grupp on seadnud sotsiaalmeedia turundusele kõrged kvaliteedistandardid – visuaalne pool peab nii blogis kui ka Facebooki fännilehel paigas olema. Seetõttu on kõik postitused korrektori poolt parandatud, lisaks korrektsele tekstile on alati illustratsiooniks juures hea kvaliteediga foto.

“Paljud hoiavad selle pealt kokku,” nentis Maag Grupi turundusjuht David Pärnamets, lisades, et sellisel juhul paistab see välja. Tema sõnul tehakse sageli viga, et kodulehekülg luuakse ilma pikemat perspektiivi nägemata. Kui pärast poolt aastat hakkab sinna postitatud info vananema ja sissekanded muutuvad ebaregulaarseks, kaob ka inimestel huvi selle külastamise vastu.

Pärnametsa sõnul ei või brändi koduleht sisaldada juriidilist infot ega olla reklaamihõnguline – tavakülastajat see ei huvita, ta tahab saada lisaväärtust, milleks on näiteks mõni põnev retsept või info toote kohta. Pärnametsa hinnangul on Eesti toiduainetööstuse blogide üldine tase nõrk. Samas tunnistab ta, et hoopis teine tase on näiteks moevaldkonnas.

Rätsepatöö ja uuendusmeelsus tagavad püsimajäämise. Rannamõisa linnuliha lehekülg oli Eestis üks esimesi ettvõtete toidublogisid. Pärnametsa sõnul on paljud üritanud seda järele teha, kuid poolel teel lõpetanud. “Sektoris tegutsevaid ettevõtteid vaadates on Rannamõisal linnuliha osas kindel edumaa konkurentide ees,” märkis ta. Hooajaliselt on tegemist väga otsitud leheküljega.

Kuigi toidublogide kaasamine on Skandinaavias, Lääne­Euroopas ja Ameerikas olnud turunduses pikka aega kasutusel, on linnuliha.ee lehekülje loomine ja blogijate kasutamine olnud ennekõike rätsepatöö. Viimase uuendusena hakkas Rannamõisa brändileheküljele kaastööd tegema Taanis koolituse saanud toitumisnõustaja Henri Ruul, kellega ettevõte sõlmis aastase lepingu – Ruul hakkab tutvustama toitumisahelat, avaldama tervislikke retsepte ja teemakohaseid artikleid.

Uue asjana katsetatakse Rannamõisa blogis ka videoretseptidega. Tegemist on kahe-kolmeminutiliste videotega. Mujal maailmas väga levinud nähtust hindab Pärnamets huvitavaks ja innovatiivseks, kuigi tunnistab, et see ei ole Eestis veel sellist populaarsust saavutanud kui välismaal. Videoretseptide tegemine on üpris kulukas ettevõtmine – arvestada tuleks kuskil 500–800 euroga video kohta.

Blogimine on nagu degustatsioon kaupluses jalutajale

Brändingu ja tulevikujuhtimisega tegeleva DDR Marketingi brändistrateegi Remy Konimoisi sõnul on blogimine nagu kaupluses läbiviidav degustatsioon – blogimise edukus sõltub degustatsiooniga sarnaselt strateegiast ja teostusest.

N-ö kaupluseks on kanal, kus degustatsiooni läbi viiakse – blogi või Facebook. Nii nagu peab kaubanduskeskuses tarbija enne ostmist astuma mingisse sisulisse tegevusse – toote kätte võtma või klienditeenindajaga suhtlema –, samamoodi tuleb fänn ka blogis ja Facebookis kaasata sisulisse tegevusse.

Poe väljapanekust üksi ei piisa, sest seda teevad enam-vähem ühtemoodi kõik poed.“Kaubanduskeskuses võidab kauplus, kes särab silmapaistva klienditeenindusega,” märkis Konimois.

Moeettevõtte Uschanka looja Kati Nikopensiuse sõnul saavad blogijate kasutamisest kõige rohkem kasu valdkonnad, mis on suunatud lõpptarbijale, näiteks moe-, ilu- ja kosmeetikatööstus ning elektroonika müük. Viimases on palju tehnikavidinaid, mida on hea kasutajakogemuse kaudu laiemale tarbijaskonnale tutvustada.

Kasu võib jääda väikeseks toodete ja teenuste puhul, mille geograafiline ulatus on väike, näiteks konkreetse koha juuksurisalongid. Kuigi brändingu ja reklaami eesmärgil blogijatega koostööd tegema asunud moeettevõtte omanik toob sellest tuleva kasu juures välja nii käivet kui kaubamärgi ulatust, hindab ta viimast olulisemaks. “Meie põhikasu oli ligipääs miljonitele moehuvilistele ja seeläbi brändi tuntuse suurendamine.”

Autor: Siiri Liiva, kaasautor